Ringmajandusega võrreldes on tänane lineaarne majandusmudel raiskav

Täna on maailmas levinud lineaarne majandusmudel, mis lihtsustatult toimib järgmiselt: ammutatakse maavarad > neist valmistatakse tooted > need kasutatakse ja visatakse ära. Erinevaid materjale segatakse omavahel kokku, mis raskendab materjalide hilisemat taaskasutamist, vaid vähesed ettevõtted mõtlevad toote disainimisel ja arendamisel sellele, kuidas toodet ja selle materjale saaks hiljem taaskasutada.

Ringmajanduse mudel

Ringmajanduse mudelis on kesksel kohal toote/teenuse disain. See ei tähenda pelgalt toote välimust, vaid ka materjalide valikut, tarneahelat, eluiga, kasutajamugavust ja suunamist tagasi tootja juurde, nüüd juba peale toote kasutamist. Eesmärk on hoida 95% materjalidest taaskasutuses ja vaid 5% võib minna energia tootmisesse või ladustamisele. Ringmajanduse mudelis on kesksel kohal toodete rentimine, mitte nende omamine. Nagu eelpool mainitud, püütakse ringmajanduses hoida lahus bioloogilisel toormel valmistatud tooted ja tehislikud materjalid.

Näide: Kui hakatakse disainima uut arvutit, siis valitakse sellised materjalid ja koostisosad, mis oleksid hiljem võimalikult suures mahus taaskasutatavad. Lisaks mõeldakse sellele, kuidas muuta arvuti eluiga võimalikult pikaks. Te lähete poodi ja valite paketi, mille raames vahetatakse teie arvuti igal aastal uue vastu. Kasutatud arvuti hooldatakse/parandatakse ja renditakse vähemnõudlikule kliendile. Kui arvuti on muutunud taastamiskõlbmatuks, võetakse see algosadeks, mis saavad sisendiks uutele arvutitele (varuosade või materjali kujul). See on terviklik ahel, kus kõik osapooled teevad koostööd – materjalitootjad, toote valmistajad, teenusepakkujad, tarbijad ja jäätmekäitlejad.