KORTERMAJAS
Korterelamute juurde sobivad ratastel 600- ja 800-liitrised plastkonteinerid, suuremate jäätmekoguste puhul 2500- ja 4500-liitrised metallkonteinerid.
Konteinereid tühjendatakse regulaarselt vastavalt kliendiga kooskõlastatud graafikule, kuid mitte harvemini kui kord kahe nädala jooksul. Regulaarne tühjendamine aitab vähendada konteinerite ületäitumist ja ümbruse reostumise ohtu. Puhtuse ja korra hoidmiseks soovitame paigaldada konteinerid lukustatavasse jäätmemajja, mis aitab tagada, et konteineritesse ei viska oma jäätmeid võõrad isikud. |
|
|
Olmejäätmete konteinerisse on soovitav panna jäätmed kottidesse pakituna, vältimaks ebameeldivat lõhna ja konteineri määrdumist.
NB! Alates 01.01.2008 ei tohi jäätmeseaduse kohaselt olmejäätmeid sortimata kujul enam prügimäele ladestada. Eraldi konteineritesse tuleb koguda paber ja papp ning pakendid. Kohustuslik on olmejäätmetest eraldi koguda ka biolagunevad jäätmed: üle Eesti aia- ja pargijäätmed, Tallinnas lisaks ka biolagunevad köögi-ja sööklajäätmed (enam kui 10 korteriga kortermajades). Samuti tuleb olmejäätmetest eraldi koguda ohtlikud jäätmed, mida võtavad tasuta vastu jäätmejaamad ning ohtlike jäätmete kogumispunktid. Täpsemat infot saab kohalikult omavalitsuselt.
Jäätmete sortimise eesmärgiks on nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses - liigiti kogutud materjalid ei lähe prügilasse, vaid suunatakse taaskasutusse (nt valmistatakse uusi tooteid või kasutatakse energia tootmiseks). Selle kohta saab täpsemalt lugeda rubriigist Roheline Ring.
Olmejäätmete konteinerisse ei sobi:
-
aia- ja haljastusjäätmed (nt puuoksad, puulehed) – vii omavalitsuse poolt ettenäidatud kohta (nt Tallinnas Rahumäe tee 5a);
-
-
plast-, klaas-, metall- ja kartongpakendid – telli konteiner või vii pakendikogumispunkti;
-
-
-
vedeljäätmed (käimlajäätmed ja kogumiskaevude setted) – telli paakauto;
-
ohtlikud jäätmed (nt värvid, ravimid, patareid) – vii jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti;
-
elektroonikajäätmed (nt külmkapp, pesumasin) – vii jäätmejaama või elektroonikajäätmete kogumispunkti või telli äravedu (võimalik Tallinnas);
-
-
kuum tuhk – enne konteinerisse panemist jahuta temperatuurini alla +30oC.
Vaata kodus tekkinud jäätmete sorteerimisabimehest, millised jäätmed kuhu panna.
Korraldatud olmejäätmete vedu
2004. aasta 1. maist jõustus Eestis jäätmeseadus, mis kohustab kohalikke omavalitsusi korraldama jäätmete vedu oma haldusterritooriumil. Korraldatud jäätmevedu annab igale elanikule ja ettevõtjale garantii, et tema olmejäätmeid käideldakse võimalikult keskkonnahoidlikult ning stabiilse hinnaga.
Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärkideks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad – ka need eramajad, suvilapiirkonnad ja väike-ettevõtted, kes seni ei ole veel prügiveoga liitunud. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on vastavalt jäätmeseadusele kõigile kohustuslik – lepingu sõlmimata jätmine jäätmevaldajat jäätmeveotasust ei vabasta. Loe edasi  |
