Kady Pärnaku: tehased ja tuhamäed õppeklassideks. Eesti tuleb päästa inseneripõuast
Uusi tehaseid tuleb Eestis rajada mitte enam pelgalt tootmisüksustena, vaid ka põnevate õppeklassidena, kus põhikoolilapsed saaksid avastada inseneeria võlumaailma. Vastutustundlik ettevõte peab mõistma, et ka tema õlul lasub vastutus süüdata lastes säde, millest sõltub Eesti koht tehnoloogilises võidujooksus
27. aug 2025Aasta tagasi korraldasime koos Ida-Virumaa omavalitsuste liiduga Püssi tuhamäel koolitunni. Kahe kohaliku kooli keemiaringi õpilased toodi klassist mäe otsa ja näidati, kuidas saab prügist toota uut toorainet ehk põlevkivituhast kaltsiumkarbonaati. Noorte ees rulliti labidate, katseklaaside, purkide ja pudelitega lahti kogu protsess, et muuta koolitund maksimaalselt huvitavaks. Boonuseks pirukad ja küpsised.
Et väsinud tööstuspiirkonda luua täiesti uus tööstusharu ning tõsta Eestis ja kogu Euroopa konkurentsivõimet.
Kahe tunni sees rõhutati noortele, et aastakümnete jooksul mägedesse kogutud tööstusjäätmed on Ida-Virumaa jaoks suur võimalus õide puhkeda, kui investeerida õigetesse tehnoloogiatesse ja inimestesse. Et väsinud tööstuspiirkonda luua täiesti uus tööstusharu ning tõsta Eestis ja kogu Euroopa konkurentsivõimet.
Kui pärast tunde koos pirukaid söödi, räägiti sellest, mis eriala noored ülikooli õppima lähevad. Jah, mu töökaaslased ei rääkinud kõigiga, mistõttu see ei ole nüüd üldistus, aga mitmest vastajast mitte keegi ei kavatsenud õppima minna reaalaineid. Tuletan meelde, tegemist oli keemiaringiga.
Eestis ei ole piisavalt spetsialiste
Me jätkame selliste koolitundidega juba sügisel, sest väga lihtsustatult öeldes - kui Ida-Virumaal ei ole noori uudishimulikke tulevikutegijaid, on väga keeruline edendada innovatsiooni ja rajada sinna moodsaid rohetehaseid, mis muudaks uueks ressursiks mägedesse aastakümnete jooksul kogutud kaevandus- ja tööstusjäätmed.
Paraku kajastub ka siin Eesti inseneride puudus kriitiliselt.
Inseneride roll sellel teekonnal on asendamatu – nad muudavad probleemid võimalusteks, arendavad keerulisi keemia- ja protsessitehnoloogilisi lahendusi ning edendavad ressursitõhusust. Paraku kajastub ka siin Eesti inseneride puudus kriitiliselt.
Vaatamata projekti potentsiaalile ja kohalikule initsiatiivile, oleme Narva demotehase rajamise käigus pidanud tihedat koostööd tegema just välismaiste inseneribüroodega, kuna Eestist vastav spetsiifiline kompetents ja süvateadmised veel puuduvad.
Ida-Virumaa tööstuspärand ja kaevandamisjäätmed esindavad ressurssi, mille väärindamine võiks mitte ainult luua töökohti ja tuua maksutulu, tõsta regiooni julgeolekut ja majanduslikku konkurentsivõimekust, vaid ka pakkuda Eestile eelist rohelise majanduse eestvedajana.
Meil on võimalus muuta Eesti Euroopa ringmajanduse innovatsioonikeskuseks – tegemist pole lihtsalt jäätmekäitluse, vaid kogu Ida-Virumaa tuleviku ja identiteedi küsimusega. Ometi, kui meil ei ole spetsialiste, siis see potentsiaal võib jääda realiseerimata.
Inseneride puudus on oht majandusele
See on mikrokosmos laiemast probleemist, millest on räägitud juba aastaid. Inseneride puudus on kujunenud Eesti ja kogu Euroopa majandusliku jätkusuutlikkuse kriitiliseks ohuks, ulatudes ehitussektorist energeetikani ja traditsioonilisest tööstusest kõrgtehnoloogiani.
Euroopa Liidu erinevad aruanded näitavad, et inseneride põua käes vaevlevad kolmveerand riikidest ning musta stsenaariumi järgi on kümne aasta pärast puudu juba miljoneid spetsialiste. Eriti terav on olukord Eestis, kus väikese rahvaarvu juures on inseneride järelkasv ebapiisav kõigis valdkondades – ehituses, energeetikas, tootmises ja loomulikult ka IT-s.
Eesti Inseneride Liidu andmetel on lähi kümnendil Eestis puudu 2/3 inseneridest, ülikoolilõpetajad katavad vajadusest vaid 1/3. Jah, positiivne on, et sel aastal huvi Eestis inseneeriaerialade vastu on kasvanud, kuid see ei lükka ümber fakti, et inseneridest on meil ikka ikkagi puudus.
Lahenduseta inseneripuudus ohustab otseselt Euroopa konkurentsivõimet – ekspertide hinnangul võib see põhjustada kuni 90 miljardi eurose majanduslanguse ja 2,5% SKP vähenemise aastaks 2030. Juba praegu teatab viiendik Euroopa tööstusettevõtetest tellimuste tühistamisest või edasilükkamisest, kuna napib kvalifitseeritud insenere.
Automaatika-, elektri-, mehaanika- ja ehitusinseneride nappus tähendab, et kriitilised taristuarendused hilineksid, energeetikaüleminek takerdub ning tootmisefektiivsuse kasv peatub.
Samal ajal ähvardab inseneride vähesus pidurdada innovatsiooni kõigis tööstusharudes, alates traditsioonilisest tootmisest kuni rohe- ja digipöördeni, kus just inseneride loodud lahendused on võtmetähtsusega.
Inseneride puuduse lahendamine pole seega pelgalt haridusküsimus, vaid Eesti ja Euroopa majandusliku iseseisvuse ja konkurentsivõime säilitamise võtmeküsimus kõigis tööstus- ja tehnoloogiasektorites.
Mis siis on lahendus?
Kõige olulisem on, et probleemi teravust on teadvustatud ja töö lahenduste nimel käib mitmetel rinnetel. Euroopa edukaimad näited tõestavad, et inseneride järelkasvu tagamine algab juba põhikoolis – mitte kuivade valemite õppimisest, vaid põnevast avastamisest ja praktilisest loovusest.
Kogemus näitab, et võtmeteguriteks on reaalelu probleemide lahendamine, ettevõtete ja koolide koostöö ning teadlaste mentorlusel läbiviidud projektid, mis seovad STEM-aineid (Science, Technology, Engineering and Math ehk eesti keeles loodus- ja täppisteadused) igapäevaeluga.
Üks edukas näide on Girls Go STEM. Selle Euroopa Liidu algatuse eesmärk on kaasata miljon tüdrukut ja naist STEM-valdkonda aastaks 2028. Kuigi programm on Eestis alles juurutamisel, on see kooskõlas meie haridusmaastiku vajadustega, kus naisinsenere on endiselt vähemuses.
Programm keskendub praktiliste töötubade, mentorlusvõimaluste ja inspireerivate kohtumiste korraldamisele edukate naisteadlaste ja -inseneridega. Eesti digipädevus ja tehnoloogiline taristuvõrk loovad suurepärase pinnase selle algatuse edukaks rakendamiseks.
Eestis on juba toimimas mitu edukat kohalikku initsiatiivi – Tartu Ülikooli tüdrukute küberakadeemia on andnud rohkelt noori naistalente IT-turvalisuse valdkonda, samas kui Taavi Kotka ellu kutsutud Unicorn Squad on pöördeliselt muutnud noorte tüdrukute suhtumist tehnoloogiasse, pakkudes neile praktilisi programmeerimis- ja tehnoloogiaprojekte sõbralikus ja toetavas keskkonnas. Neid algatusi on õnneks teisigi.
Eestil on digiriigina erakordne võimalus neid meetodeid edasi arendada ja istutada haridussüsteemi, et inseneriks saamine poleks lastele kuiv kohustus, vaid põnev teekond. Ettevõtete, koolide ja riigi koostöös loodud STEM-hariduskeskused ja praktilised töötoad võiksid muuta Eesti haridusmaastikku nii, et iga laps, hoolimata soost või taustast, näeks reaalainetes oma tulevikku. See pole pelgalt haridusküsimus – see on Eesti majandusliku konkurentsivõime ja tuleviku küsimus.
Eesmärk on nakatada neid, kes ei ole oma valikus veel kindlad.
Meie ettevõtjatena saame ja peame andma oma tugeva panuse selle kriisi lahendamiseks. Koolilaste kutsumist tuhamäe tippu tuleb meil jätkata ka siis, kui osad neist on veendunud, et nemad tahavad saada hoopis filosoofiks, politseinikuks või arstiks. Eesmärk on nakatada neid, kes ei ole oma valikus veel kindlad.
Näiteks uusi tehaseid tuleb Eestis rajada mitte enam pelgalt tootmisüksustena, vaid juba põnevate õppeklassidena, kus põhikoolilapsed saaksid avastada inseneeria võlumaailma läbi praktiliste katsete ja päriselu probleemide lahendamise.
Selles kriitilises ajastus, kus inseneride puudus ohustab meie majanduse konkurentsivõimet, pole valikut – iga vastutustundlik ettevõte peab mõistma, et ka tema õlul lasub vastutus süüdata lastes säde, millest sõltub meie koht tehnoloogilises võidujooksus.
