Kai Realo: ettevaatust, jäätmereform toob „munitsipaalmaksu“. Prügi äraandmise eest peab hakkama rohkem maksma
Vaba konkurentsi alusel kujunenud jäätmete vastuvõtu hinnad on kuni 3 korda madalamad linnade-valdade kehtestatavatest.
12. nov 2025Vaba konkurentsi alusel kujunenud jäätmete vastuvõtu hinnad on kuni 3 korda madalamad linnade-valdade kehtestatavatest
"Detsembri alguses* jõuab riigikogus teisele lugemisele kauaoodatud jäätmereform. Võiks ju arvata, et kaua tehtud kaunikene, aga võta näpust. Jäätmereformile peamise tõuke andnud küsimusele – kes tagab, et jäätmete ringlussevõtu eesmärgid täidetaks – see reform vastust ei anna," alustab enda arvamuslugu Ragn-Sellsi juhatuse esimees Kai Realo.
"On lehekülgede kaupa juttu sellest, et kes kõik keda kontrollib ja mõjutab, aga vastutust olulisele küsimusele – kes vastutab – ei ole.
Ehk siis:
- esimene asi, mida meeles pidada, kui see seadus jõustub ja sellega kaasa tulev hullus vallandub, on see, et ta tegelikult ei taga seda, miks see tohutu bürokraatia ning uued nõuded kehtestati.
- teiseks – see ei saa olema odav. Ega ka lihtne. Ainsad võitjad selles uues lahenduses on suured omavalitsused või pigem isegi omavalitsusi esindavad jäätmehooldusega tegelevad ettevõtted.
Nad saavad otsustada, mida nad jäätmete töötlemise protsessis (kõik, jäätmetega seotu, välja arvatud jäätmete vedu) teevad ise, mida ostavad sisse, ning määrata seeläbi jäätmevaldajatele (nii elanikele kui ettevõtetele) jäätmekäitluse hinnad ja soovi korral lisaks veel ka nn jäätmemaksu," jätkab Realo.
"Jäätmete käitlemine omavalitsuse omanduses olevate ettevõtete poolt saab olema omavalitsustele korralik sissetulekuallikas. Siin tekib küsimus, miks see probleem on. Selgitan – kui omavalitsus laseb jäätmete vedajal viia kõik jäätmed omavalitsuse omanduses olevasse ettevõttesse, siis määrab see sama omavalitsus ka hinna, millega jäätmed selles jäätmete käitluskeskuses vastu võetaks. See hind ei kujune aga konkurentsi tingimustes, vaid kuskil kabinetivaikuses. Selle jäätmekäitluskeskuse rajamise maksavad kinni omavalitsuse elanikud ja ettevõtted, samuti maksavad nad kinni selle, mistahes hinna kehtestab omavalitsus jäätmete vastuvõtuks selles keskuses," lisab Realo.
Kolmekordne vahe
"Täna on vaba konkurentsi alusel kujunenud jäätmete vastuvõtu hinnad kuni 3 korda madalamad nendest hindadest, mida kehtestavad omavalitsused enda omanduses olevates nn sunniviisiliselt määratud jäätmete vastuvõtukohtades. Paneb mõtlema, eks?! Ja nüüd jäätmereformi järel hakkab neid rahva rahaga rajatud olmeprügi sorteerimise liine tekkima siia ja sinna. Neil liinidel hakatakse sorteerima jäätmeid, kust tegelikult on kõik ringlusesse sobilik juba välja sorteeritud, sest kohustus kõigil meil jäätmeid sorteerida tuleb jäätmereformiga ikkagi," ütleb Kai Realo.
"Ehk siis – hakatakse toetuste ja kohalike elanike raha abil ehitama sorteerimisjaamu, mille mõju jäätmete ringlussevõtule on pea olematu. Küll aga saab sinna liinile saadetud jäätmete eest küsida elanikkonnalt suvalist tasu, selle tasu abil käitluskeskust majandada just nii nagu soovitakse ja kasumi tekkimisel see kenasti dividendide abil taas omavalitsuse kassasse panna," selgitab ettevõtte juhatuse esimees.
"Ja kõik olekski nagu OK, raha tuleb omavalitsuse elanikelt ja ettevõtetelt ning läheb omavalitsuse kätte. Aga probleem on selles, et seda täiendavat kulu ei peaks keegi jäätmevaldajatest kandma, kui jäätmete käitlus käiks konkurentsipõhimõtete alusel – mitte selliselt omavalitsuse enda kehtestatud skeemi alusel vaikselt „peost suhu ja suust pihku tagasi" põhimõttel," ütleb Realo.
"Mul on kahju, et vaatamata kuude pikkusele pingutusele ei suutnud mina ja teised jäätmekäitlusettevõtted seda konkurentsi eiravat ning seeläbi ka rahaliselt kontrollimatut skeemi seadusest välja saada," on Realo nördinud.
"Mul on kahju Ragn-Sellsi juhina, et mitmed asjalikud ringluslahendused ning nendega seotud investeeringud võivad selle tõttu Eestis tegemata jääda, ning mul on kahju ka kodanikuna – et poliitiline rahaahnus ületab nii terve mõistuse kui lubaduse Eesti inimeste rahaliste kohustuste koormat enam mitte kasvatada," ütleb Kai Realo
"Nii me siis hakkame sorteerima, selle eest omavalitsustele korraliku raha maksma (ärgem laskem end petta sellest, kes teile arve esitab), ning paraku – nagu alguses ka viitasin – jäätmete ringlussevõtu osakaalu kasvatamise eest ei vastuta siiski keegi," sõnab kai Realo.
*Täpsustus: jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 657 SE jõuab riigikogus teisele lugemisele 3. detsembril (toim.)
