Kaasaegse jäätmekäitluse keskmes ei ole prügila

"Paraku ei saa ma aga nõus olla mitmete selles artiklis välja toodud väidetega, mis on suunatud Ragn-Sellsi omanduses oleva Väätsa Prügila suunas," ütleb Ragn-Sells AS juhatuse esimees Kai Realo.

(Rait Pihelgas oli muuseas aastaid Väätsa Prügila nõukogu esimees, mistõttu on tal tegelikult väga hea teadmine selles osas, mida saab ja peab prügilasse ladestama. Samuti on ta teadlik, et tehnoloogia ei võimalda veel kõiki jäätmeid ümber töödelda ega isegi põletada, mistõttu kaasaegsetele keskkonnanõuetele vastavaid prügilaid on Eestil siiski vaja.) 
 
"Ma ei hakka emotsionaalsele artiklile samaga vastama, vaid toon välja mõned faktid, mis lükkavad ümber Rait Pihelga arvamusloos toodud tema sügavalt isiklikud seisukohad," jätkab Realo. 
 
Kõigepealt – Eestis on kokku 6 prügilat ja pole vaja karta, et neid juurde tuleks. Nendest üks on riigi omanduses ja mõeldud vaid ohtlike jäätmete ladestamiseks. Ülejäänud viiest kolm on eraomandis, kaks aga hallatud omavalitsuste poolt. Kõik prügilad, välja arvatud Uikala prügila, panustavad sellesse, et keskkonnanõuded oleksid täidetud ning prügila toimimine vastaks kõikidele kehtestatud tingimustele. 
Uikala prügila keskkonnanõuetele mittevastavusest on meedias palju nii kirjutatud, kui ka räägitud ning see on häbiplekk ka Keskkonnaameti tegevusele, kes ei ole aastakümnete jooksul suutnud keskkonnakatastroofi lõpetamiseks sisulist midagi ette võtta. Õnneks see on ka ainus nii halb juhtum. 
 
Kuid pea kõigi normaalselt toimiva nelja nn tavaprügila suurimaks väljakutseks on see, et ajal, mil olmejäätmeid sai prügilasse ladestada ehk maha matta (seda tehti massiliselt aegade algusest kuni 2022. aasta kevadeni), on prügilate kunagised ladestusmahud täis saanud. See tähendab, et täna ei ole Eestis enam piisavalt vabu ladestusvõimalusi isegi nende jäätmete jaoks, mida mitte mingil viisil ei saa ringlusesse võtta ega taaskasutada. 
 

• Esimene oluline fakt on see, et Ragn-Sells omandas Väätsa prügila olukorras, kus selle ladestusmahud olid juba maksimumi lähedal. Ostsime ettevõtte aga mitte prügilaks, vaid jäätmekäitlusettevõtteks, mille territooriumil tegeleda suuremahuliste jäätmete käitlusega – sealhulgas tuhkade, saastunud pinnase ja saastunud puidu, reostunud vee ja reoveesettega.
• Teine oluline fakt on see, et Ragn-Sells on investeerinud viimastel aastatel miljoneid eurosid selleks, et luua eelpool nimetatud jäätmete käitlemise jaoks infrastruktuuri, mis pole mingilgi moel seotud jäätmete ladestamisega prügilasse. Ehk Rait Pihelga väide nagu ei investeeritaks jäätmete käitlusesse, on teadlikult eksitav ja ta teab, et see on vale. Veelgi enam - Pihelga juhitud Väätsa Prügila nõukogu teadis, et reoveemuda, pinnase ja tuhkade eeltöötlusala ehitamist oli eelmine juhatus alustanud ja selle käigus ka nii suures ulatuses nn rehepappi teinud, et Ragn-Sellsil tuli kulutada üle miljoni euro, et likvideerida seda potentsiaalset keskkonnakahju, mida toonane juhatus oli sündida lasknud.  
• Kolmas fakt on see, et segaolmejäätmeid, sh olmes tekkivaid biojäätmeid, pakendeid, paberit ja plastikut jms, aga ka neist üle jäävaid segaolmejäätmeid - ei tohi enam prügilas ladestada. Ehk siis – laialdaselt ringlussevõtmiskõlblikke jäätmeid ei tohigi ladestada. Neid tulebki käidelda ja ringlusesse suunata või nende sortimisjääke energia saamiseks põletada. Sellist tüüpi jäätmed, mis jõuavad Väätsa prügilasse laetakse ümber ja käideldakse Ragn-Sellsi käitluskeskuses.
• Neljas fakt on see, et endiselt on jäätmeid, mille jaoks täna ümbertöötlemise tehnoloogiad puuduvad. Seega on prügilaid ikka veel vaja, kuid oluline on, et prügilatega ei käitutaks nii nagu seda on tehtud aastakümneid varem. Jäätmeid ei tohiks ladestada läbisegi, vaid pigem jäätmeliikide kaupa ja eraldi sektsioonides. Selliselt toimides saab ühel hetkel, kui tehnoloogia areng võimaldab, ka neid jäätmeid ringlusesse suunata, neid prügilast lihtsalt välja kaevandades. Ragn-Sellsi Rootsi ettevõte on tänaseks ühe prügila täies mahus üleskaevanud ja sellest valdava osa ringlusesse suunanud. Ka Ragn-Sells Eesti ei välista seda, et uute ladealade kasutuselevõtu järel võtame Väätsa prügilas sinna aastate jooksul maha maetud madratsid, metalli ja muud väärtuslikumat kraami sisaldavad jäätmed välja ning suuname neist kättesaadud materjali ringlusesse.  
• Viies ja viimane siinkohal välja toodud fakt on see, et Väätsa Prügila tänane käive tuleb valdavas osas juba jäätmete käitlusest, mitte nende ladestamisest. Just seetõttu oleks väga vale nimetada sellist ettevõtet lihtsalt prügilaks. Ragn-Sells on otsustanud liita Väätsa Prügila AS Ragn-Sellsiga ja kujundada kunagisest prügilast Ragn-Sellsi Väätsa käitluskeskus, kus keskendutakse suuremahuliste jäätmete ohutustamisele, biojäätmete kompostimisele, õli- ja värviseguse vee puhastamisele ning mitmetele teistele jäätmete ringlussevõtule suunatud käitluslahendustele. Lisaks saab seal olema ka ringlusesse mittesobivate jäätmete viimane puhkepaik ehk prügila. 

Jäätmete mahamatmist ja põletamist tuleb piirata - sellele põhimõttele pühendub ka Ragn-Sells oma äritegevuses.

"On tervitatav, et ka Rait Pihelgas jagab seda vaadet, tegutsedes ise samuti aktiivselt jäätmekäitlusäris - siis on hea, et ta seda vaadet jagab. Samas –  konkurendi mustamise asemel võiks ta täpsemalt rääkida sellest, mida ja kuidas ta ise oma nö „rahva raha“ eest loodud ettevõttega kestlikumasse tulevikku panustada kavatseb. Kuna rahastajaks on omavalitsuste elanikud, oleks ju nende suhtes aus, kui äriplaanid ja arendussuunad ka avalikkusele selgemalt avatakse," sõnab Kai Realo.

Järva Teatajas avaldatud uudis „Jäätmete maha matmist tuleb jõuliselt piirata“