Mida kompostihunnikusse panna ja milliseid vigu kindlasti vältida?

Hea komposti saamise eeldus on selles sisalduvate materjalide õige tasakaal. Parimas kompostisegus on võrdsetes osades rohelist lehematerjali (näiteks toidujäätmed, rohelised taimepealsed, muruniide) ja kuivanud lehti, oksamaterjali, biolagunevat paberit jms. Kompostihunnikusse tuleks jäätmed ladestada kihiti.

Kompostihunnik ei ole prügikast!

Mida ei tohiks kompostihunnikusse panna?

1. Poest ostetud puuviljade koori. Neis võib olla pestitsiidide jääke ja need lagunevad halvasti.
2. Koduloomade väljaheiteid. Kindlasti ei tasuks neid kompostihunnikusse panna, sest me ei tea, milliseid haigusi need võivad levitada. Ainult siis, kui kasutate tulevast mulda iluaias, võib sellega leppida.
3. Liha- ja kalajäätmeid ning konte. Need meelitavad ligi metsloomi ja närilisi ega lagune kompostis.
4. Mädanenud õunu ja haigustunnustega puuvilju – need võivad komposti kaudu haigusi teistele kultuuridele levitada.
5. Mitte mingeid haigustunnustega taimepealseid, olgu need tomati- või maasikapealsed, roosivarred või viljapuuoksad. Need võivad haigusi edasi kanda ja tuleks pigem põletada.
6. Männiokkad on vaigurohked ega lagune kompostis. Käbid ka mitte.
7. Puutuhk aeglustab protsessi, see visake pigem otse aiamaale.
8. Suur kogus muruniidet kergitab temperatuuri, tekitab käärimist ja hakkab halvasti lõhnama. Hunnik võib suure kuumusega ka põlema minna.
9. Nõudepesuvesi, rasvad, õlid ja grillijäätmed kompostis ei lagune.

Kuidas leida õige komposter ja kuhu see paigutada?

Kekkila.ee kodulehel on välja toodud, et iga leibkonnaliikme kohta tuleks arvestada 50–100 l kompostrimahtu. Poodides on müügil lihtsamaid ja soodsamaid kompostreid, kui ka kallimaid, mis teevad justkui ise komposti valmis.
Kompostimine.ee leheküljel on välja toodud mitu head soovitust õige koha leidmiseks kompostrile. Näiteks võiks tegu olla päikse- ja tuulevarjulisema kohaga ning vältida võiks orge või madalamaid kohti, sest komposti ei tohiks valguda liigset vihmavett.

Samal leheküljel on välja toodud õpetus kompostri ise tegemiseks:
Kompostikast võiks olla mõõtudega 1,2mx1,2m,1,2m, aga võib olla ka suurem. Väiksem enam mitte, siis ei ole temast suurt abi. Kompostikasti kolm külge võivad olla ehitatud selliselt, et need jäävad kinni ja neid enam lahti võtta ei ole vaja. Esimene pool võiks olla kergesti avatav või ka korruste kaupa avatav, nii on hea kompostile segamise, materjali lisamise ja komposti väljavõtmise ajal ligi pääseda.

Levinumad kompostimisvead

• Kompost haiseb. Kompost ei tohi haiseda. Seda põhjustab liigne lämmastik ja õhupuudus. See tähendab, et komposti on sattunud liiga palju köögijäätmeid ja värskeid taimepealseid. Segage kompost hoolega läbi ja lisage sinna kuiva jämedat sidusainet: oksi või puukoort. Lõhn kaob mõne päevaga ja kompost hakkab taas toimima.
• Kompost on kuum ja lõhnab ammoniaagi järele. Esmaabiks pange kompostihunniku pinnale paarisentimeetrine kiht sidusainet. Lisage rohkem happelist massi: näiteks turvast ja puukoori. Ärge segage komposti liiga tihti.
• Kärbsed. Katke toidujäätmed alati kuiva materjaliga – puulehed, oksapuru jms. Kompostihunniku pinnale ei tohiks kunagi jätta värskeid toidujäätmeid. Suruge komposti pinnaosa, kuhu kärbsed on munenud, sügavamale komposti sisse. Kärbsevastsed hävivad umbes 43kraadise temperatuuri juures. Loputage kompostri seinu ja kaant seestpoolt kuuma veega. Kui on vaja mürgitada, kasutage püretriini, mis kompostis laguneb.
• Kompost hallitab - see tähendab, et niiskust on palju ja hapnikku vähe. Kaevake kompostihunnik läbi, lisage sinna kuiva materjali.
• Kompostimisprotsess on aeglane või peatunud. Kompostis on liiga vähe lämmastikku ja liiga vähe niiskust.Kastke komposti veega või valmistage leotis sõnnikust või nõgestest. Lämmastikurohke vedelik paneb protsessi tööle. Kui kevadel vajab protsess kiirendamist, siis kastke hunnikut soojemapoolse veega. Võib lisada ka poes müügil olevat kompostikiirendajat.
• Närilised, linnud ja metsloomad käivad söömas. Pange kompostikastile ümber peene silmaga võrk. Katke kompostihunnik ka pealt kinni.
• Sipelgad. Põhjuseks on liigne kuivus. Kaevake hunnik ümber ja lisage niiskust – kastke.
• Seened. Ei maksa muretseda, need kuuluvad komposti lagundajate hulka.

Jäätmete otsetee aiamaale

On võimalik ka jäätmed otse aiamaale viia ja mullarammuks ära kasutada, ootamata ära komposti saamist. Selleks tuleks kaevata toidujäätmed ja muruniide sügisel peenramaale. Valmistage jäätmetest süvapeenar: kaevake labidasügavune peenramaa ja laduge sellesse kihiti muruniidet, toidujäätmeid, lehti ja oksarisu. Kevadel lisage sellele rammusat mulda ja ongi valmis kõrgem peenar näiteks kõrvitsatele või kurkidele. Kastpeenra omanikul on hea võimalus täita jäätmetega (ikka eri liike kihiti) uued tühjad peenrakastid.

Kuidas jääb umbrohuga?

On neid, kes viskavad südamerahus komposti ka umbrohu ja teisi, kes seda ei tee. Kui kuhjas või kastis tõuseb temperatuur +60–70°-ni, hävivad umbrohuseemned, tõvestavad mikroobid, teod ja kõik kahjurputukate eluvormid. Kui temperatuur jääb madalamaks, võib juhtuda, et aednik avastab tomati või kartuli kasvamas lillepeenras ja naadiarmee tarbeaias.

Artikkel ilmus 25.05.2026 väljaandes Maakodu