Ringmajandus Eestis: trendid, kitsaskohad ja võimalused

Põlevkivijäätmete osakaal kogutekkest on samas vähenemas ja ulatus 2024. aastal 59%-ni. Arvestades kliimaeesmärke ja muutusi energiamajanduses, võib see osakaal ka edaspidi langeda. 

Kui põlevkivisektorit mitte arvestada, on Eesti jäätmeteke elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldav. Suurima osa moodustavad sel juhul ehitus- ja lammutusjäätmed, mille osakaal on ligikaudu 55% – märgatavalt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine 38%. See näitab, kui oluline roll on suure jäätmemahuga sektorites materjalide paremal liigiti kogumisel ja ringlusse suunamisel. 

Ragn-Sells AS-i juhatuse esimehe Kai Realo sõnul keskendub avalik arutelu sageli olmejäätmetele, kuigi suurim mõju avaldub just suuremahulistes sektorites.   

Positiivse arenguna on ringleva materjali määr viimastel aastatel kasvanud ja ületab EL-i keskmist. Ringlusesse jõuavad eelkõige kaevandamisjäätmed, puit, paber, plast ja metall. Sellest hoolimata tugineb majandus endiselt peamiselt esmastele toorainetele – hinnanguliselt moodustavad uued materjalid ligikaudu 80% kogukasutusest.   

Keskkonnaagentuur on koostöös Kliimaministeeriumiga avaldanud Keskkonnaportaalis mõõdikupõhise vaate, mis võimaldab jälgida keskkonnahoidliku arengu terviklikku edenemist Eestis. 

Selle raames rõhutatakse, et ringmajanduse edu mõõdetakse selles, kui tõhusalt suudame olemasolevaid materjale uuesti kasutada ja vähendada sõltuvust uuest toormest. 

Olmejäätmetes peitub oluline võimalus 

Olmejäätmete ringlussevõtt on Eestis pikaajaliselt kasvanud ja ulatus 2024. aastal ligikaudu 36%-ni. Kuigi suund on positiivne, jääb see endiselt alla Euroopa Liidu keskmisele (48%) ning seatud sihttasemetele. 

Jäätmete raamdirektiivi kohaselt tuleb 2030. aastaks ringlusse võtta 60% olmejäätmetest. Selle saavutamine eeldab nii jäätmekäitlussüsteemi kui ka taristu senisest tõhusamat toimimist. 

Ringlussevõtu eelduseks on jäätmete liigiti kogumine. See tagab materjalide parema kvaliteedi ja suurendab nende taaskasutamise võimalusi. 

Riikliku jäätmete sortimisuuringu andmetel sisaldavad segaolmejäätmed ligikaudu 70% materjale, mida oleks võimalik liigiti koguda. Suurima osa sellest moodustavad pakendid (38%) ja biojäätmed (23%). 

Jäätmereform ja üleminek ringmajandusele 

Tootmine ja tarbimine tuginevad jätkuvalt suurel määral uutele toormaterjalidele ning suur osa kasutatud materjalidest ei jõua ringlusse. Lineaarne ehk “tooda–tarbi–viska minema” mudel suurendab nii jäätmeteket kui ka vajadust uute ressursside järele. 

Ringmajandusele üleminek tähendab selle mustri muutmist – materjale tuleb kasutada kauem, tõhusamalt ja korduvalt. Euroopa Liidu ja Eesti eesmärk on liikuda ringmajanduse suunas, et parandada ressursi- ja energiasõltumatust, suurendada majanduse vastupidavust ning vähendada survet keskkonnale ja inimese tervisele. 

Eesti eesmärk on saavutada 2035. aastaks ringleva materjali määraks 30% ning liikuda 2050. aastaks täielikumalt ringmajandusele. See aitab vähendada survet loodusressurssidele, tugevdada varustuskindlust ning suurendada ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. 

Mida see tähendab praktikas 

Eesmärkide saavutamiseks on olulised: 

• kestlik tootedisain
• jäätmete ladestamise ja põletamise vähendamine
• kriitilisi toormeid sisaldavate materjalide ringlussevõtu suurendamine 

Positiivse näitena võib esile tuua biojäätmete kohustusliku liigiti kogumise alates 2024. aastast, mille tulemusel on nende osakaal segaolmejäätmetes vähenenud. 

Jäätmereformi roll 

Valdkonna eesmärkide saavutamiseks algatas Kliimaministeerium 2023. aastal jäätmereformi, mis jõustus 2026. aasta jaanuaris. 

Reformi eesmärk on suurendada jäätmete kasutust toorainena ning muuta liigiti kogumine lihtsaks ja majanduslikult otstarbekaks. 

Reformi tulemusel lisandub Eesti majandusse igal aastal ligikaudu 150 000 tonni uut ressurssi liigiti kogutud jäätmete näol, millest suurem osa suunatakse ringlusse Eestis. 

See aitab: 

• vähendada jäätmeteket ja keskkonnamõju
• vähendada survet loodusvarade kaevandamisele
• parandada liigiti kogumise kasutusmugavust
• hoida kontrolli all jäätmekäitlusega seotud kulusid neil, kes jäätmeid liigiti koguvad 

Kuigi reform keskendub eelkõige süsteemi tõhustamisele, on ringmajanduse eesmärkide saavutamisel oluline roll ka ettevõtete jäätmete liigiti kogumisel ja praktiliste lahenduste kättesaadavusel. 

Ragn-Sellsi juhatuse esimehe Kai Realo sõnul võib vaid ette kujutada, millise mõju annaks ringlusse suunamisele see, kui ehitusjäätmete liigiti kogumist suudetaks sammhaaval suurendada.   

„Abiks oleks juba lihtsad meetmed, nagu ehitusjäätmete konteinerite paigaldamise võimaldamine ehitusobjekti kõrvale. Siit ka üleskutse, et jäätmereformi järgmine etapp võiks keskenduda ettevõtete jäätmete liigiti kogumisele ning sellelt teelt takistuste kõrvaldamisele,“ ütleb Kai Realo. 

Lisainfo 

Jäätmereformi kohta saab täpsemalt lugeda Kliimaministeeriumi kodulehelt ning Eesti jäätmekäitluse strateegilised eesmärgid on toodud riigi jäätmekavas 2023–2028. 

Allikas: Keskkonnaagentuur