Ragn-Sellsi tulevikutehase kõrvaltoode tunnistati ametlikult väetiseks
Kolm aastat tagasi alanud testid on vilja kandnud. Regionaal- ja põllumajandusministeerium nimetas Ragn-Sellsi Narva põlevkivituhkade väärindamise tehase kõrvaltoote ametlikult väetiseks ja lisas selle Eesti väetiseregistrisse.
27. jaan 2026“See on murranguline otsus nii Eesti kui Euroopa põllumajanduse tuleviku võtmes, mis aitab leevendada maailmas süvenevat väetisekriisi,” lausus Ragn-Sellsi gruppi kuuluva R-S OSA Service juhatuse liige Alar Saluste.
“Samuti aitab see otsus täita Euroopa Liidu eesmärki - leida 2030. aastaks jätkusuutlikke ja kohalikke lubiväetiste lahendusi, et vähendada toidujulgeoleku kontekstis meie sõltuvust globaalsest survest, kus praegu tuuakse 30 protsenti väetistest Euroopasse sisse, valdavalt Venemaalt ja Valgevenest.”
Euroopa toorainete kriisi lahendamine on kogu OSA projekti katuseesmärk, miks juba üle viie aasta tagasi alustati koostöös Eesti ülikoolidega uurimistööd, kuidas saaks siinsed tööstus- ja kaevandusjäätmed muuta taas väärtuslikeks tooraineteks. Tänaseks on projekt jõudnud demotehaseni Narvas, kus 2026. aastal hakatakse esimeses etapis põlevkivituhast koos CO2-ga tootma ülipuhast kaltsiumkarbonaati, et sellest saaks keskkonnasõbralikumalt valmistada värve, pahtleid, aknaraame, põrandakatteid ja muid igapäevaelus vajalikke tarbeesemeid.
Paralleelselt on OSA projekt 2022. aastast teinud koostööd Maaülikooli ja põllumeestega, et leida positiivne rakendus kaltsiumkarbonaadi tootmisest tekkivale kõrvalmaterjalile. Põhjuseks asjaolu, et aastakümnete jooksul Ida-Virumaal elektritootmisest tekkinud jääk ehk põlevkivituhk ei ole Eesti põllumeestele väetise alternatiivina võõras materjal. Huvi põlevkivituhaga põlde lubjata on taas kasvanud just viimastel aastatel, kui väetiste hinnad ja kättesaadavus on muutunud ka ülemaailmseks probleemiks.
“Mida kiiremini Eesti liigub fossiilse põlevkivi kasutamisest loobumise suunas, seda teravamaks muutub probleem kiiretoimelise lubiväetise kättesaadavusega põllumajandussektoris. Valdav osa Kagu- ja Lõuna-Eesti ning osaliselt ka muude piirkondade põllumuldadest liigselt happelised ja vajavad regulaarset lupjamist. Paraku ei vasta põlevkivituhk kohati enam põllumeeste ootustele, sest põlevkivi põletamisel koos muude lisakütustega on muutunud selle kvaliteet, näiteks on selle väävli sisaldus liialt kõrge,” selgitas Ragn-Sellsi OSA projekti müügijuht Lauri Laanemäe.
Kuna kaltsiumi eraldamisel tekib tuhast kõrvalmaterjal, milles on lisaks kaltsiumile põllukultuurile vajalikke taimede toiteelemente, nagu näiteks magneesium, kaalium ja väävel, on OSA projekti lahendus põllumeestele kasulik alternatiiv, mis aitab reguleerida põldude happelisust.
“RS OSA poolt toodetav lubiväetis pakub põllumajandusettevõtjale tulevikus stabiilse koostisega ja kiiretoimelist maaparanduse instrumenti, mis enda koostiselt ja toimekiiruselt on võrdväärne ennast viimase 70 aasta jooksul õigustanud põlevkivituhaga. See on ka oodatud tulemus, kuna algmaterjal on sellel väetisel just seesama põlevkivituhk,” selgitas Laanemäe.
Kuid selleks, et OSA projekti lahendusest saaks ametlikult väetis, tuli Maaülikooli mullateaduse õppetooli professor Alar Astoveri juhtimisel korraldada katseid nii laboris kui ka põllul. “Esimeses etapis toimunud inkubatsioonikatsed potitaimedega näitasid häid tulemusi põllukultuuri varajases tärkamises ja taimede elujõulisuses. Järgmine samm oli katsed välitingimustes, kus sai testitud juba materjali mõju põllukultuuri kasvule ja saagile. Sealtki saime piisavalt head tulemused, mis kinnitasid kaltsiumkarbonaadi kõrvaltoode sobib lubiväetiseks,” kinnitas Astover.
Materjali ohutust kontrollis Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi väetiste osakond, tellides selleks omalt poolt sõltumatu uuringu. Uuring kinnitas esialgseid eeldusi ning tänavu hilissügisel kanti kaltsiumkarbonaadi kõrvaltoote väetiseregistrisse samasuguse nime all.
