Et 300-miljoniline investeering tuleks Eestisse

Jaanuarikuiste elektriarvete külm dušš on möödas, aga probleem, mis neid arveid paisutas, ei lahene kevade tulekuga.

"Ebakindel ja muutlik elektri hind ei ole pelgalt kodutarbija mure – see on struktuurne takistus, mis lükkab edasi suurinvesteeringuid, kuivatab kokku tarneahelaid ja viib lisandväärtuse loomise Eestist välja," räägib Ragn-Sells OSA projekti tootmisjuht Taavi Toom.

Eestis tehakse lähikuudel otsus mitme suurinvesteeringu kohta, mille tasuvus sõltub otseselt elektri hinnast ja kättesaadavusest. Näiteks Ragn-Sellsi põlevkivituha väärindamise kommertstehase Narva rajamise puhul on kõne all ligikaudu 300 miljoni euro suurune investeerimisotsus, mille langetamine sõltub elektri hinnast ja elektri kättesaadavusest.

Sellise mastaabiga tootmisprojektid ei põhine enam n-ö turutundel või lühiajalisel hinnagraafikul, vaid eeldavad selget ja finantseerijatele usutavat vaadet, milline on elektri hinna kindlus ja varustuskindlus järgmise kolme, viie või seitsme aasta jooksul.

"Suurinvesteeringute loogika on lihtne: ettevõte saab rajada tehase ainult siis, kui suudab planeerida peamised sisendid samas ajahorisondis, milles tehast finantseeritakse ja amortiseeritakse," jätkab Toom.

Energiamahukates sektorites on elekter üks määravamaid sisendeid, mis mõjutab nii toote omahinda kui ka lepingulist võimet klientidele hinda ja tarnekindlust lubada.

"Kui elektri hinna risk jääb ebaproportsionaalselt ettevõtte kanda ja samal ajal pole piisavat selgust, kui kiiresti lisandub turule uusi tootmisüksusi (nii taastuvelektri omi kui juhitavaid jaamu) ja millise mehhanismiga tagatakse varustuskindlus, siis kasvab investeeringu riskipreemia. Praktikas tähendab see, et osa projekte lükatakse edasi, tehakse väiksemas mahus või viiakse riikidesse, kus sisendi hind ja riskiprofiil on prognoositavam," selgitab Taavi Toom.

Kui suur tööstusinvesteering jääb sündimata või nihkub ajas, kandub mõju kiiresti edasi kogu tarneahelasse: logistika, hooldus, metallitööd, automaatika ja tööstus-IT teenused sõltuvad stabiilsest investeerimistsüklist ja ennustatavast nõudlusest.

Eesti tööstuspoliitikas on rõhutatud lisandväärtuse kasvu ja ekspordi arendamist. Elektrimahuka investeeringu puhul on kesksed riskitegurid elektri hind ja kättesaadavus. See ei ole üksikute ettevõtete probleem, vaid struktuurne küsimus: kas elektrisüsteem toetab uue tootmise ja tarneahela tekkimist ning kas riigi seatud energiaraamistik tundub arendajatele ja tööstusele teostatav.

Taavi Toom räägib, et elektrisüsteemi arendamine on väga ajamahukas – iga uus projekt võtab planeerimisest ja lubade taotlemisest kuni elektri võrku müümiseni vähemalt 5–10 aastat.

Praegune seis Taavi Toomi analüüsi kohaselt:

1. Suured teostatavusriskid uute tuule- ja päikeseparkide rajamise puhul

• Taastuvenergia arendamisega seotud riskid ei tulene ainult sihtidest, vaid elluviimise mehhanismidest: lubade menetlus, võrguühenduste ajastus ja vähempakkumiste tingimused.
• Avalikkuses on käsitletud olukordi, kus vähempakkumisel osalenud tuuleparkide projektid ei pruugi valmida tähtajaks, sest lubade ja menetluste ajakava ei klapi turumehhanismi ajaraamiga.

Järeldus: kui elluviimisraamistik ei ole arendajatele prognoositav (lubade ajastus, võrguga liitumised, hanketingimused), kandub see edasi tarbija riskipreemiasse ja tõstab lõpuks elektri hinda.

2. Varustuskindluse jaoks on vaja juhitava jaama investeerimismudelit, mis annaks kindluse

• Perioodidel, kui soodsat elektrit toodetakse vähe (tuulevaikus, pime aeg), on vajadus juhitava tootmisüksuse järele.
• Eleringi hinnangutes on rõhutatud uute juhitavate jaamade vajadust 2030. aastate vaates ning ka seda, et turumehhanism üksi ei pruugi tagada vajalikku investeerimisotsust, kui jaamad töötavad eeskätt väga kõrgete hindadega tundidel või reservina.
• Investeerimisotsuseid ei mõjuta mitte ainult hind, vaid ka usaldus, et kokkulepitud raamistik püsib.

Hoiatav näide
Umbes 15 aastat tagasi tekkis Eesti bioenergiaturul investeerimiskindlus. Narva jaamades hakati biomassi (hakkpuitu) kasutama ja selle ümber tekkis kiirelt tarneahel, osa ettevõtjaid investeerisid tootmisse ja logistikasüsteemidesse, eeldades stabiilset nõudlust.

Seejärel muudeti elektrituruseaduse toetusloogika tingimusi viisil, mis tegi biomassi kasutamise jaamadele majanduslikult ebaatraktiivseks ning Eesti Energia lõpetas Narvas hakkpuidust rohelise elektri tootmise. Turule tähendas see järsku nõudluse kadumist, lepingute ja rahavoo kokkukuivamist ning osa ettevõtjate jaoks pankrotiriski, mis suurendas järgmiste investeeringute riskipreemiat.

Järeldus: ilma selge investeerimismudelita (nt strateegiline reserv, võimsusmehhanism, pikaajalised lepingud) jääb juhitava jaama lisandumine ebakindlaks ning hinnariski hakkab suuresti kandma tarbija.

3. Elektri hinna kõikuvus mõjutab investeerimisotsuseid rohkem kui „keskmine hind“

• Kapitalimahuka tööstuse jaoks on kriitiline hinnastamise ja riskijuhtimise võime: kas saab sõlmida pikaajalisi tarnelepinguid ja kas sisendhind on prognoositav.
• Konkurentsiamet on toonud esile, et 2024. aastal oli keskmine börsihind 87,27 eurot/MWh, kuid maksimaalne hind ulatus 1896 euroni/MWh ja esines ka negatiivseid hindu.

Järeldus: hinnakõikuvus muudab nii tööstuse ärimudeli kui ka finantseerimise keerulisemaks, sest sisendhinna risk tuleb kas maandada (lisakuluga) või jääb see ettevõtte kanda.

4. Suurem lisandväärtus tekib toodetes ja teenustes, elekter on eelduslik sisend

• Skandinaavia näited illustreerivad, et elekter ei ole eesmärk omaette, vaid sisend, mille abil toodetakse kõrgema hinnaga tooteid ja teenuseid. Näiteks SKF (laagrid ja tööstuskomponendid), Wärtsilä (energia- ja meretehnoloogia lahendused), SSAB/HYBRIT (väikese heitega terase väärtusahel), Norsk Hydro (alumiinium) ning paljude andmekeskuste ja tööstusdigiteerimise lahendused tuginevad suurele ja stabiilsele elektrikasutusele.
• Nendes väärtusahelates ei „müüda elektrit“, vaid müüakse lõpptooteid ja teenuseid, mille turuhind on elektri enda hinnast kordades kõrgem.
• See on oluline riigi fiskaalvaates. Kui saab toota kõrge hinnaga kaupa, tekib riigile maksutulu mitmest kanalist:
  • tööjõumaksud (kõrgema palgaga töökohad tootmises, inseneerias, IT-s ja hoolduses),
  • ettevõtte kasumimaksud (sh dividendid ja seotud maksud),
  • käibemaks ja tarneahela maksustatav käive (allhanked, logistikateenused, hooldus, projekteerimine, IT, varuosad),
  • investeeringute ja teenuste lisandväärtus (kohalikud tarnijad ja kompetents).

Järeldus: konkurentsivõimeline elekter on tööstus- ja ekspordipoliitika vahend. Mida rohkem suudab riik suunata elektrikasutust kõrgema hinnaga toodete ja teenuste loomisse, seda suurem on potentsiaal maksutulu kasvuks laiemalt toimiva tarneahela, mitte elektri kui omaette müügiartikli kaudu.

5. Asukohapõhine sisendkulu on konkurentsipositsiooni osa

• Kui toodet toodetakse samadele turgudele eri riikides, kujuneb konkurentsipositsioon suurel määral sisendite (sh elekter) hinna ja riski järgi. Kui sisendhind on struktuurselt kõrgem, siis ei ole see tavaliselt kliendi jaoks eraldi „põhjus maksta rohkem“, vaid tootja kulubaasi fakt. Tarbija ei pea maksma kinni tootja ebaefektiivsust, mis tuleneb tootja asukoha elektri hinnast.

Järeldus: asukoht (elektri hind ja selle kõikuvus, võrguühenduste kindlus) on osa tootmise efektiivsusest, mitte ainult logistika- või tööjõuteema.

6. Mõju tugiteenustele: logistika- ja IT-turg kasvab, kui tööstused investeerivad

• Tootmisinvesteeringud loovad stabiilset nõudlust tugiteenustele: logistika, hooldus, metallitööd, automaatika, tööstus-IT, küberturve, laborid, projekteerimine. Kui tootmisinvesteeringud lükkuvad edasi või jäävad ära, muutub nõudlus hüplikuks, vähendades seekaudu teenuseosutajate valmidust investeerida.
• Logistika puhul lisandub Eestis eraldi tegur: kaubamahu tugev kõikumine. Statistikaamet on toonud esile, et 2023. aastal vähenes kaubaveo maht sadamates 31% ja raudteel 43%. 2024. aasta I kvartalis vähenes sadamate kaubamaht 10% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Selline keskkond soodustab teenuseosutajate konservatiivset käitumist: investeeringute edasilükkamist, võimsuse vähendamist ja lühemaid lepinguid.
• IT ja automatiseerimise puhul on loogika sarnane: kui tööstuse kapitaliprojektid aeglustuvad, muutub nõudlus projektipõhiseks ja ebakorrapäraseks. See piirab kompetentsi ja meeskondade kasvatamist ning võib vähendada turul pakutava teenuse mahtu.

Ettenähtavuse kriitiline tähtsus

• Eestis ei olene suurinvesteeringute tegemise võime üksnes tehnoloogiast või kapitali olemasolust, vaid eelkõige sellest, kas ettevõte saab teha finantseerijatele usutava plaani elektri hinna ja varustuskindluse kohta 3–7 aasta vaates.
• Nagu sissejuhatuses toodud näide (OSA kommertstehase investeerimisotsus ligikaudu 300 miljoni euro ulatuses) näitab, ei saa kapitalimahukat tootmist rajada keskkonda, kus sisendenergia risk jääb valdavalt ettevõtte kanda ja kus pole praktilist kindlust, millal lisandub uut tootmist ja kuidas kaetakse need perioodid, kui taastuvenergiatoodang on väike.
• Käsitletud probleemid on omavahel seotud: taastuvenergiaprojektide teostatavusriske suurendavad venivad menetlused ja ebapüsiv raamistik, juhitavate tootmisüksuste puhul on määrav see, kas riigil on selge investeerimismudel, mis tagab varustuskindluse ka väga kõrge hinnaga tundidel ja kriisiolukordades.

Lõpuks ei ole tegu ainult energeetikateemaga. Suurinvesteeringute edasilükkumine või ärajäämine tähendab, et nõudlus tugiteenuste järele (logistika, hooldus, metallitööd, automaatika, tööstus-IT) muutub hüplikuks.

See omakorda vähendab teenuseosutajate investeerimisvalmidust ja turul pakutava võimekuse mahtu, tehes järgmised investeeringud veel keerulisemaks.

Seetõttu on kriitiline siduda energiapoliitika ja tööstuspoliitika ühte teostatavasse raamistikku: kiirem ja ennustatav menetlus ning võrguühenduste loogika taastuvenergiale, selge mudel juhitava võimsuse lisamiseks ning tööstusele toimivad hinnariski maandamise võimalused.

Ainult nii saab Eesti olla keskkond, kus suurinvesteeringud sünnivad, püsivad ja toovad siia ekspordi kaudu lisandväärtust ja maksutulu.

Arvamusloo koostaja:

Taavi Toom
R-S OSA projekti tootmisjuht

OSA projektist saab täpsemalt lugeda  siit

Uudis on avaldatud Delfis 20.02.2026