Euroopa Regionaalarengu Fond toetab 270 000€ suuruse toetusega Ragn-Sellsi projekti rajada Eestisse nakkusohtlike jäätmete termotöötlusliin. Rajatava liini näol on tegemist lähiregioonis unikaalse tehnoloogiaga, mida ei ole seni kasutusel ei Eestis, Lätis ega ka Ragn-Sells Grupis, st Rootsis, Norras ja Taanis.
Kui tänane reaalsus on nakkusohtlike jäätmete täielik põletamine, siis rajatava liini abil muudetakse need esmakordselt taaskasutatavaks. Uudne tehnoloogia hakkab liinile jõudvaid materjale steriliseerima ja kuivatama, muutes need niiviisi ohutuks. See võimaldab nakkusohtlikud jäätmed suunata omakorda sorteerimisse, et neid siis ringlusse võtta ja uuteks toodeteks väärindada.
Keskkonnaettevõte Ragn-Sells lõpetas põlevkivituha väärindamise tehase asukoha analüüsi ning plaanib lähiajal esitada Narva linnale avaldused tehase rajamiseks, Balti Elekrijaamade tuhamägede vahetus läheduses asuvale tööstusterritooriumile.
Kokku kaalus ettevõte tehase rajamiseks kaheksat võimalikku asukohta Ida- ja Lääne-Virumaal. „Igal kohal on omad plussid, kuid Narva kasuks räägib enim võimalus rajada tootmine tuhamägede vahetusse lähedusse. Tuhamäe lähedus aitab ära hoida tuha transpordi keskkonnamõju, samuti on seal olemas vajalik elektri-, vee- ja soojusvarustus ning logistiline taristu,“ selgitas projektijuht Alar Saluste ja lisas, et looduskeskkonna ja kohalike elanike seisukohast on ülioluline see, et uus tehas rajatakse juba olemasolevale tööstusterritooriumile.
„Tuhka on aastakümneid käsitletud kui jäädet ja sellele ei ole seni leitud head rakendust. Meie lähtekohaks on kasutada tuhka toorainena tootmaks sellest ülipuhast kaltsiumkarbonaati, mida kasutakse näiteks põrandakatete valmistamisel, värvide tootmisel, aga ka veganpiimadele valge värvi andmiseks. Lisaks kaltsiumkarbonaadile on tuhkades veel teisigi materjale nagu räni, magneesium, alumiinium, mida samuti saaks tulevikus materjalidena kasutusele võtta,“ tutvustas Saluste tulevikuperspektiive.
Ragn-Sells plaanib kaltsiumkarbonaadi täismahus tootmisega alustada 2027. aastal, enne tuleb läbi viia vajalikud planeeringud ja kooskõlastused, mille avaldused ettevõte juba lähiajal Narva linnavalitsusele esitab. Enne põhitehase rajamist soovib Ragn-Sells rajada väikese nn demotehase, kus kogu tehnoloogiline protsess otsast lõpuni käima pannakse.
„Enne lõpliku teha rajamist viimistleme kogu tehnoloogia ja tootmisprotsssi miniatuurses demotehases, mis on põhitehase ligi 50 korda väiksem koopia. Maksimaalselt 1000 ruutmeetri suurune ja aastas 10 000 tonni kaltsiumkarbonaati tootva minitehase rajamine on küll kulukas vaheetapp, kuid kuna maailmas võrreldavaid rohetehnoloogial tootmisi ei ole, siis peame enne suurinvesteeringu tegemist olema veendunud, et tehnoloogia töötab laitmatult. Väiksemahuline tootmine annab ka kohalikele elanikele võimaluse tootmisega tutvuda ja kindlustunde, et meie tehas on keskkonnasäästlik ja sealt ei tule õhusaastet, müra ega tolmu,“ rääkis Saluste.
Tööstusliku tootmisega plaanib Ragn-Sells alustada 2027. aastal. Planeeritav põlevkivituha töötlemistehas suudab ümber töödelda miljon tonni tuhka aastas, mille tulemusel valmib ligi 500 000 tonni ülipuhast kaltsiumkarbonaati. Tehase rajamise investeering ulatub 250 miljoni euroni ning sellega luuakse kuni 100 otsest töökohta ning antakse tööd veel kuni 400-le kaudsele töökohale.
Ragn-Sells, Tartu Ülikooli ja Taltechi ning mitmete rahvusvaheliste laboratooriumite koostöös sündinud tehnoloogia võimaldab toota elektritootmise tuhast ülipuhast kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati. Tootmise käigus ei teki õhuheitmeid, sest põletusprotsessi ei kasutata, samuti on pidevas ringluses tootmises kasutatav vesi ning kõik kõrvalained suunatakse samuti ringlusesse. Müra- ja lõhnahäiringuid hoiab ära kinnine tootmisprotsess ja kaasaegse tehnoloogia kasutamine.
Ragn-Sells on põlevkivituha väärindamise projekti tarbeks loonud tütarettevõtte RS OSA Projekt OÜ ning investeerinud antud tegevustesse juba ligi 2 miljonit eurot. Partneritena on projektis kaasas ka Eesti Energia AS, EAS, Archimedes kui ka rahvusvahelised ettevõtted Tarkett ja Gealan. Põlevkivituha väärindamise projektist ülevaatlik info on leitav www.osaservice.ee
Lisainfo:
Alar Saluste
Projektijuht
+372 53494861
Alar.saluste@ragnsells.com
www.osaservice.ee
Keskkonnaettevõte Ragn-Sells annab teada, et nii kõrvaltänavad kui väiksemad teed on hetkel lausjääs, mis võib mõjutada jäätmeveoteenuste plaanipärast osutamist.
Sellel nädalal on igal päeval tulnud teateid, et autod vajuvad väga halbade teeolude tõttu teelt välja või on libeduse tõttu kinni jäänud. „Ainuüksi kolmapäeva jooksul vajus 5 Ragn-Sells autot kraavi. Õnneks keegi autojuhtidest viga ei saanud ja tehnika pääses suuremate vigastusteta, kuid on selge, et ohutuse tagamiseks oleme sunnitud mõnes kohas teenuseid edasi lükkama, kuniks teedel olukord paraneb,“ ütles Ragn-Sellsi kommunikatsioonijuht Rainer Pesti.
Paraku ei saa tuua välja konkreetseid piirkondi, kus teeolud on märgatavalt kehvemad, vaid ülilibedatest teelõikudest tuleb teateid kõikidest Eestimaa piirkondadest. Kui linnade peatänavad ja põhimaanteedel on olukord hea, siis kõrvaltänavatel ja hajaasustuste kõrvalteed on kiilasjääs. Positiivse erandina saab välja tuua Keila, kus nii peatänavad kui ka kõrvaltänavatel on tehtud libedustõrjet. Paraku ei puuduta ohtlikud teeolud ainult Ragn-Sellsi teenuseid, vaid ka näiteks päästeameti, kiirabi kui ka teiste teenindavate transportide tööd.
Ragn-Sells vabandab võimalike teenuste viivituste pärast ja palub inimestel kohalikele teehooldajatele kindlasti märku anda teelõikudest, mis nõuavad libedustõrjet.
Riik toetab läbi EASi rakendusuuringute programmi Ragn-Sellsi OSA põlevkivituha väärindamise projekti teise etapi rakendusuuringuid 1,7 miljoni euroga, mis võimaldab ettevõttel koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja rahvusvaheliste uurimislaboritega viia läbi järgmise taseme tööstuslikke katseid kaltsiumkarbonaadi tootmiseks.
Projektijuhi Alar Saluste sõnul pole enam mingit kahtlust kas põlevkivituhkadest saab kaltsiumkarbonaati toota või mitte. Praegu liigume sihikindlalt selles suunas, et Eestis saaks 3-4 aasta pärast hakata tootma maailmas ainulaadset kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati. EASi panus vaid kinnitab Eesti riigi huvi projektis osaleda ning selle õnnestumisele kaasa aidata. „Rakendusuuringute programmi toel saame lõpule viia väga vajalikud uuringud, mis päädivad tehnoloogia katsetega tööstuslikus mahus, et muuhulgas toota piloottooteid valmistavate partnerite tarbeks piisavas koguses materjali, mida nemad omakorda saavad testida ja valideerida. Ühtlasi jätkame uuringuid, kuidas peale kaltsiumi eemaldamist allesjäänud materjalist veel täiendavalt teisigi toormaterjale välja võtta,“ märkis Saluste.
EASi rakendusuuringute programmi juhi, Madis Raukase sõnul on programm loodud, et aidata ettevõtetel teha investeeringuid uuringute ja arendustöö varajases etapis, mille tulemusena saavad ettevõtted kasu uutest või oluliselt täiustatud tehnoloogiatest, toodetest ja teenustest, mis aitavad suurendada nende käivet ja parandada tooteportfelli. “Viimasel kahel aastakümnel on Eesti innovatsiooni ja start-up’ide ökosüsteemi juhtivateks jõududeks olnud peamiselt IKT-, finants- ja tarkvarasektor. Meil on hea meel, et uusi lootustandvaid arenguid tekib üha rohkem ka mujal, näiteks ringmajanduse vallas,” sõnas Raukas.
Põlevkivi elektrienergia tootmisest pärit tuhkade ringlusse võtmise projekt keskendub tuhkade keemilisele koostisele ja võimalustele tuhkades leiduvaid keemilisi komponente taaskasutada erinevates materjalitööstustes. Esmalt planeeritakse toota kõrge kvaliteediga kaltsiumkarbonaati, kasutades selleks 1,3 miljonit tonni põlevkivituhka aastas. Lisaks tootmise käigus seotakse tuhkadest väärindatud kaltsiumisse ca 600 000 tonni teistest tööstustest pärit CO2-te.
Sellised jääkide kasutamise tehnoloogiad aitavad vähendada nii Ida-Virumaa keskkonnakoormust kui ka vajadust kaevandada uusi loodusressursse nii Euroopas kui maailmas tervikuna. Põlevkivituhkadest toodetud kaltsiumkarbinaat on hea näide ringmajandusest ja selle muudab unikaalseks tootmise käigu tootesse seotud CO2, mille tulemusel jõuab turule maailmas ainulaadne kliimapositiivne kaltsiumkarbonaat.
Ragn-Sells on investeerinud projekti juba ligi 2 miljonit eurot. 2021. aastal panustas EASi rakendusuuringute programm Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest esimese taseme tööstuslikeks katseteks ja tootmisüksuse esmaseks disainiks 255 269 eurot. Kaasrahastajana lööb projektis kaasa ka Sihtasutus Archimedes.
Seitse aastat tagasi käivitatud põlvekivituhkade väärindamise uurimisprojekti jaoks lõi Ragn-Sellsi AS Eestis tütarettevõtte RS-OSA Service OÜ. Ettevõtte juhtimisel loodi teaduslik konsortsium koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega, uuringutega liitusid mullu ka Pariisi börsil noteeritud põrandakatete tootja Tarkett ja Euroopa suurimaid aknaprofiilide tootja Gealan.
EAS-i rakendusuuringute programm on ellu kutsutud selleks, et aidata ettevõtetel kasvatada teadus- ja arendustegevuse nõudlust, mille tulemusena suureneb ettevõtjate tulu uutest või oluliselt muudetud tehnoloogiatest, protsessidest, toodetest või teenustest. Programm koosneb ettevõtete nõustamisest ja rakendusuuringute toetusest.
Kõneisikud:
Alar Saluste
Projektijuht
RS-OSA Service OÜ projektijuht
Alar.saluste@ragnsells.com
+372 53494861
Mattias Kaiv
Kommunikatsioonispetsialist
EAS ja KredExi ühendorganisatsioon
Mattias.kaiv@eas.ee
+372 56503609
Hea klient!
Anname teada, et raskete ilmastikuolude tõttu on Põhja regioonis häiritud olme-, bio- ja pakendijäätmete äravedu. Viibima jäänud teenus teostatakse esimesel võimalusel.
Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast ja täname mõistva suhtumise eest!
Ragn-Sells AS
Eestis keskkonnaettevõtte Ragn Sellsi poolt arendatavat põlevkivituha väärindamise projekti esitletakse tuleval nädalal Glasgow`s toimuval COP26 maailma kliimakonverentsil lausa neljal erineval laval – Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Kaubandus- ja Tööstuskoja, Põhjamaade ja globaalse kliimaorganisatsiooni We Don´t Have Time esindustes.
Ragn Sells AS-i põlevkivituha väärindamise projektijuhi Alar Saluste sõnul on projekti tutvustamine kliimakonverentsil nii Eestile, siinsetele teadlastele, kui ka projektis kaasalöövatele ettevõtetele kõrgeim võimalik tähelepanu. „Kui konverentsi keskmes on põletav kliimaprobleem ja seda põhjustavad süsinikuheitmed, siis meie projekt on üks väheseid näiteid sellest, kuidas aastakümneid keskkonda koormavad jäätmed võtta kasutusele toorainena. Piltlikult öeldes võtame põlevkivituhkadest kaltsiumi, seome sinna maailmale palju peavalu tekitava CO2 ja saame materjali millest toota aknaraame või panna värvina seina,“ märkis Saluste. Saluste hinnangul on välja töötatud tehnoloogiast enamgi tähtsam põhimõte, milleks on vajadus kasutada juba olemasolevaid materjale maksimaalselt ning vältida uute kaevandamist.
Eestist on tänaseks saanud üks kiiremini energiasektori süsinikuheitmeid vähendavatest riikidest Euroopas. Ragn-Sellsi ringmajandusprojekt võtab täiendavalt fookusesse energiatööstuse kümnendite vältel tekkinud jääkide ümbertöötlemise. Eesti kogemust kliimaneutraalse tööstuse ja ringmajanduse võimaluste tutvustamisel kliimakonverentsil jagavad ka peaminister Kaja Kallas, president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.
Põhja Euroopa suurimast ringmajandusprojektist räägitakse 4 laval
Põlevkivituha väärindamise projekti esitletakse 1. novembril Maailma Kaubandus- ja Tööstuskoja (ICC) laval, 2. novembril Põhjamaade laval, 6.novembril Euroopa Liidu laval Eesti-Soome ühisprogrammi raames ning 7. novembril maailma suurimal kliimateemalisel platvormil We Don`t Have Time.
Põlevkivi elektrienergia tootmisest pärit tuhkade ringlusse võtmise lahenduste uurimisel keskendutakse tuhkade keemilisele koostisele ja võimalustele tuhkades leiduvaid keemilisi komponente taaskasutada erinevates materjalitööstustes. Sellised jääkide kasutamise tehnoloogiad aitaksid ühelt poolt vähendada Ida-Virumaa keskkonnakoormust ja teisalt vajadust kaevandada täiendavaid loodusressursse nii Euroopas kui maailmas tervikuna.
Tehnoloogia arendustööde eesmärgiks on aastas üle 1 miljoni tonni põlevkivituhajäätmete väärindamine läbi süsinikneutraalse protsessi, millesse kaasatavaid täiendavaid ressursse järjepidevalt taaskasutatakse. Kaltsiumi tuhast eemaldamisel üle jäävad komponendid nagu räni, alumiinium ja magneesium suunatakse samuti taaskasutusse ning kompaktselt saab antud materjali võtta kasutusele kas inertse täiteainena või madalakvaliteetse täiteainena näiteks bituumeni, betooni või plastitootmisel.
Kuus aastat tagasi käivitatud põlvekivituhkade väärindamise uurimisprojekti jaoks lõi Ragn-Sellsi AS Eestis tütarettevõtte RS-OSA Service OÜ. Tänaseks on ettevõtte juhtimisel loodud teaduslik konsortsium koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. Uuringute kaasrahastajana on projektiga liitunud ka Sihtasutus Archimedes ning EAS. Ragn Sells on investeerinud projekti juba ligi 1,5 miljonit eurot.
Lisainfo:
Rainer Pesti
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
E-post: rainer.pesti@ragnsells.com
Tel: 56698661
www.osaservice.ee
Ragn-Sells liitus Eesti Tööandjate Keskliidu poolt ellu kutsutud 2% teadus-arenduse klubiga, mis koondab enda alla edumeelsed ettevõtted inspireerimaks nii riiki kui erasektorit rohkem teaduse arengusse panustama.
„Maailm teeb tulenevalt rohe- ja kliimapöördest läbi ajaloo suurimat muutust alates tööstusrevolutsioonist. Otsib uusi lahendusi, kuidas muuta majandus ja ettevõtlus oluliselt ressursitõhusmaks. Hariduse, teaduse ja innovatsiooni rahastamine on üks paremaid viise, kuidas tagada Eesti konkurentsivõime maailmaturul ka 10-15 aasta pärast,“ selgitas Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti.
„Soome, Rootsi ja Taani, kes on selles valdkonnas Eestile eeskujuks, on teadus-arendustöö ja innovatsiooni investeeringud 3-5% SKP-st, Eestis on sama näitaja täna 1,5 protsenti ehk kordades madalam. Teaduse alarahastamine on näide sellest, kuidas on võimalik elada tuleviku heaolu arvelt. Kui me põhjamaadega samas proportsioonis ei panusta, siis on selge, et majanduse eduloos jääme neist maha,“ märkis Pesti.
Ühiskondlik kokkulepe põhjamaades on see, et riik panustab mitte rohkem kui üks kolmandik ja kaks kolmandikku panustavad ettevõtted. Näiteks 1% riik ja 2% erasektor. Eestis on see näitaja hetkel umbes 0,9% riik ja 0,67% ettevõtjad. „Konkureerima oma toodete ja teenustega peame siiski nende samade riikidega, mistõttu on möödapääsmatu tõsta ka meie endi investeeringuid,“ lisas ta. Pesti sõnul Ragn-Sells koostöös Eesti Ülikoolidega andnud viimase 12 kuuga sisse 2 globaalset patendiavaldust. Ragn-Sellsi suurim osa teadusrahastusest on suunatud põlevkivituhkade väärindamise tehnoloogiate väljatöötamisse.
Aastaks 2020 oli Euroopa Liidu strateegiline eesmärk, et liikmesriikide uurimis- ja arendustegevuste investeeringute tase peab olema 3% SKP-st. Eelmisel aastal kinnitas Eesti valitsus, et teadusrahastus tõuseb 2021. aastal 1 protsendini, mis tähendab, et erasektorilt oodatavaks panuseks on 2%. Selleks allkirjastasid klubi eestkõneleja President Kersti Kaljulaid ja Eesti Tööandjate Keskliit kokkuleppe uuendusmahukate ettevõtete 2% klubi asutamiseks. See on kogukond arendusjuhtidest ja ettevõtjatest, kes investeerivad oma ettevõtete käibest 2% või miljon eurot aastas teadus-arendustegevusse.
Ragn-Sells Grupp on Rootsi pereettevõte, mis on tegev kokku neljas riigis. 1881 aastal loodud ettevõte on spetsialiseerunud taaskasutust ja ringmajandust toetavate lahenduste arendamisele ja osutamisele. Ragn-Sells Eesis töötab 275 inimest ja ettevõte käive on 27 miljonit eurot.
PRESSITEADE 13.04.2021
Ragn Sells Eesti AS-i teatel saadeti aprillis 4 tonni põlevkivituhka Soome laborisse, kus alustatakse sellest kaltsiumkarbonaadi tootmise tehnoloogia tööstuslike katsetega. Tegemist on viimase teaduslike katsete eeletapiga enne tootmise alustamist, mis on praeguse ajakava alusel planeeritud 2025. aastasse.
Ragn Sells AS-i projektijuhi Alar Saluste sõnul võimaldas viljakas koostöö Taltechi ja Tartu Ülikooliga alustada järgmiste väga oluliste katsetega, kus tehakse kindlaks kaltsiumkarbonaadi tootmise detailid suurtes, kuni miljoni tonnini ulatuvates tootmismahtudes. „Kui tänaseni täiustasime tehnoloogiat ja tootsime seejuures tuhast vaid mõned kilod kaltsiumkarbonaati, siis tööstuslike katsetega on kavas koguseid sadade kilodeni suurendada. See annab teavet tööstusliku tootmise eripäradest ning valmistab ette tehase lõplikku projekteerimist. Oleme oma senistele koostööpartneritele Eesti ülikoolidest väga tänulikud ning jätkame kindlasti koostööd ka edaspidi,“ ütles Saluste.
Põlevkivielektritööstusest pärit tuhkade ringlusse võtmise lahenduste uurimisel keskendutakse tuhkade koostisele ja võimalustele tuhkades leiduvaid keemilisi komponente taaskasutada erinevates materjalitööstustes. Sellised jääkide kasutamise tehnoloogiad aitaksid ühelt poolt vähendada koormust Ida-Virumaa keskkonnale ja teisalt vajadust kaevandada täiendavaid loodusressursse nii Euroopas kui maailmas tervikuna. Tehnoloogia arendustööde eesmärgiks on üle 1 miljoni tonni põlevkivituhajäätmete väärindamine aastas süsinikneutraalse protsessi abil.
Kuus aastat tagasi käivitatud põlevkivituhkade väärindamise uurimisprojekti jaoks lõi Ragn-Sells AS Eestis tütarettevõtte RS-OSA Service OÜ. Tänaseks on ettevõtte juhtimisel loodud teaduslik konsortsium, milles osalevad alus- ja rakendusuuringute läbiviimisel ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Uuringute kaasrahastajana on liitunud ka Sihtasutus Archimedes.
Ragn-Sells’il on pikaajaline kogemus ringmajanduslahenduste väljatöötamises ja käivitamises. Tänavu mais teatas Ragn-Sells Grupp uue lendtuhkade väärindamise tehase ehituse algusest Stockholmi lähedal, Rootsis. Kahe aasta pärast võimaldab valmiv tehas väärindada ligi pool Rootsis tekkivast lendtuhast tööstuslikeks sooladeks.
Ragn-Sells Grupp on Rootsi pereettevõte, mis on tegev kokku neljas riigis. 1881 aastal loodud ettevõte on spetsialiseerunud taaskasutust ja ringmajandust toetavate lahenduste arendamisele ja osutamisele. Ragn-Sells Eesis töötab 275 inimest ja ettevõte käive on 27 miljonit eurot.
Lisainfo:
Alar Saluste
Projektijuht
Ragn Sells Eesti AS
E-post: alar.saluste@ragnsells.com
www.osaservice.ee
Ragn-Sells annab Lasnamäe korteriühistutele tasuta klaasikonteineri. Klaasi on väga lihtne sorteerida ja taaskasutada ning nüüd saavad kortermaja elanikud oma klaaspudeleid ja -purke ära anda mugavalt kodu ligidal.
240L KONTEINER EI VÕTA PALJU RUUMI
240L mahutavusega klaasikonteiner on kompaktne ja vajab ainult 0,3 ruutmeetri suurust aluspinda. See mahub kenasti olemasolevate konteinerite kõrvale.
TASUTA TEENUS
Konteiner ja selle tühjendamine on korteriühistutele tasuta. Meie soovime, et klaas kogutaks segaolmejäätmetest eraldi ja suunataks taaskasutusse. See on hea võimalus anda osa jäätmeid tasuta ära. Nii vähenevad ka olmejäätmete veokulud.
Бесплатный контейнер для сбора стекла для квартирного товарищества Ласнамяэ
Ragn-Sells даёт квартирным товариществам Ласнамяэ в бесплатное пользование контейнеров для сбора стекла. Стекло очень легко сортировать и вторично использовать. Теперь и жители квартирных домов смогут свои стеклянные бутылки и банки удобно отдавать недалеко от дома.
240 Л КОНТЕЙНЕР НЕ ЗАНИМАЕТ МНОГО МЕСТА
Контейнер для сбора стекла вместимостью 240 Л – компактный и требует всего 0,3 квадратных метра поверхности. Он легко помещается рядом с уже имеющимися контейнерами.
БЕСПЛАТНАЯ УСЛУГА
Контейнер и его опорожнение для квартирных товариществ бесплатны. Мы хотим, чтобы стекло собиралось отдельно от бытовых отходов и направлялось во вторичное использование. Это хорошая возможность отдать часть отходов бесплатно, так уменьшатся расходы и на вывоз бытовых отходов.
Üha enam korteriühistuid on asunud seniseid rohmakaid metallkonteinerid asendama ruumisäästlike ja esteetiliste maa-aluste prügikonteineritega. Lisaks sellele, et nad on ilusad ja oluliselt hügieensemad, toovad nad üldjuhul kaasa ka madalamad teeninduskulud. Süvakogumismahutite eeliseid on märganud ka kohalikud vallavalitsused, kelle hulgast mitmed, sealhulgas Saue vald, pakuvad paigaldamiseks vajalikku toetust.
Harmooniline elukeskkond ja väiksemad teeninduskulud
Üks olulisemaid ajendeid paigalduseks on harmooniline elukeskkond ja kaunis koduümbrus. Kellele ikka meeldivad majaesised üleajavad prügikonteinerid, mille kaasi tuleb tihti kahe käega avada. Süvamahutitega seda muret ei ole. „Kuna suur osa mahutist asub maa all, on need silma alt ära. Seal on stabiilselt jahe temperatuur, mistõttu ei hakka jäätmed suvel lõhnama, ega külmu talvel ära“, räägib Ragn-Sellsis süvamahutitele spetsialiseerunud ärikliendikonsultant Gajane Filantšuk.
Tervikliku elukeskkonna loomisele aitab kaasa ka mahutite lai viimistlusvõimalus ja ruumisäästlikkus. „Süvamahuteid on igal korteriühistul võimalik kujundada just selliseks, nagu nende ümbruskonda kõige paremini sobib. Olemas on erinevad suurused ja paarkümmend erinevat viimistluslahendust“, lisab Filantšuk. Kuna suurem osa konteinerist asub maa all, säästetakse selle arvelt ruumi mänguväljaku, roheala või parkla tarvis.
Eeliseid saab välja tuua teisigi. Kuna maa-aluste konteinerite mahutavus on suurem, tähendab see vähem tühjendusi, vähem transpordist tekkivat müra ning väiksemaid tühjenduskulusid. Senine praktika näitab, et süvamahutite kasutajate pürgiveokulud vähenevad 20-30%. Lisaks on neil kergesti avatavad kaaned, mida saab ühe käega üles tõsta ilma, et peaks vahepeal prügikotti maha panema.
Saue vald toetab paigaldamist
Saue vallavalitsus abistab korteriühistuid süvamahutite paigaldamisel kuni 50% toetusega. Kes soovivad omafinantseeringu madalal hoida, need saavad konteinerid võtta rendile. Nii jääb ära kogu soetusmaksumus ja paigalduskulusid saab kompenseerida vallapoolse toetusega. Toetuse saamise taotluse tähtaeg on 31. märts 2021.
Toetuse taotlemisega on võimalik lähemalt tutvuda Saue Vallavalitsuse kodulehel. Süvamahutite kohta leiab täiendavat infot Ragn-Sellsi kodulehel. Kui lahendus tundub huvitav, ent tekkinud on veel lisaküsimusi, anna nendest julgelt teada ja võta ühendust Ragn-Sellsi müügijuhiga!